Kajalood | Vikerraadio | Err

"Iga inimene saab oma vaimse tervise heaks üht-teist ära teha," ütleb sotsiaaltervishoiu professor, suitsidoloogiaekspert Merike Sisask ja kutsub igaüht endale turvapesa looma, kus jõudu koguda ja hingetõmbeks aega võtta.

Aasta ettevõtteks 2021 valitud Chemi-Pharmi kasum jõudis peadpööritava 1660 protsendini. "Jah, meil oli hea aasta, aga me ise ei ole neis numbrites kinni," ütleb tegevjuht Kristo Timberg ja kirjeldab, kuidas kolmes vahetuses tööle pandud ettevõte oli kohati nagu lahinguväli.

Telefoniekraanil surfamine on kõigil selge, aga malekorras kudumine ei taha käsitöötunnis õnnestuda, on Tiina Meeri viimaste aastate tähelepanek. Tema käsitööraamatute ja telesaadete järgi on omal ajal pool Eestit kuduma õppinud.

"Loodussaateid ja loodusrubriike on aina vähemaks jäänud," ütleb terve hulga loodusest rääkivate raamatute autor Kristel Vilbaste. Ehk sellepärast ongi meie hulgas nii palju looduspimedust: me küll käime metsas ja rabas, aga me ei näe kõike seda rikkust.

Hooajal 2001/2002 Berliini Filharmoonikute ja aastast 2003 NDR Elbphilharmonie orkestri soolo-oboemängijat Kalev Kuljust kuuleb Eestis harva esinemas. Kogu aja võtab uute kontserdikavade õppimine, kontserdireisid Hamburgi orkestriga mööda maailma, meistrikursused ja plaadistamine.

Niikaua on inimene noor ja niikaua võib ta olla režissöör, kui maailm on tema jaoks huvitav. See on üks filmilavastaja Peeter Simmi põhimõtteid, mida ta meiega laupäeval jagab.

Tekstiili- ja moetööstuse ökoloogiline jalajälg on suurem kui maailma lennu- ja meretranspordil kokku, teab moe-, teatri- ja filmikunstnik, ettevõtja Reet Aus, kes on tekstiilijäätmete taaskasutuse eestkõneleja.

1. september ja kooliaasta algus on meie kõigi jaoks eriline, isegi siis, kui oma perekonnast keegi kooli ei lähe. Selle mõttega alustab intervjuud psühholoog, Rajaleidja Saare-, Hiiu- ja Läänemaa piirkonna juht Tiina Kütt.

Seekord kuulame üht 69-st Ülemnõukogu saadikust, kes olulisel hääletusel kolmkümmend aastat tagasi iseseisva Eesti riigi poolt hääletas. See mees on Hiiumaale truuks jäänud, poliitikale selja keeranud, kuid alati oma sõna sekka ütlev Ain Tähiste.

"Ei maksa raadiokuulajat alahinnata, ta on valmis kaasa mõtlema," ütleb Harri Tiido ja räägib vaheda irooniaga, kuidas ta oma põhimõtete järgi nii siin- kui sealpool ookeani raadiot on teinud.

"See on inimese baasvajadus, et juht tema tööd märkaks ja talle ütleks, et sa oled meie ettevõttele vajalik. Eestis näeb endiselt, et esmatasandi töötajat ei väärtustata, teda ei panda tähele," ütleb Pärnu juhtimiskonverentsil mõni aeg tagasi aasta juhiks valitud ja peagi Circle K peadirektori kohalt Ragn-Sellsi juhtima suunduv Kai Realo.

"Kui Eestis on keegi meditsiiniliste väljakutsete kehastus, siis on see Kuresaare haigla ravijuht Edward Laane," nii sõnastas ETV "Pealtnägija" eelmisel kevadel esimesena Saaremaal koroonarünnaku vastu võtnud arstide olukorda.

"Mulle on sündides kolm olulist asja kaasa antud," ütleb Viive Ernesaks, "et ma kuulen ühte viisi ja ilma harjutamata leian klaviatuuril õiged toonid. Mul on väga hea rütmitunne ja ma oskan hästi nooti lugeda." Meie teame, et neil andeil ja töökusel põhineb tema koht Eesti teatrimaailma tippude hulgas.

Sel nädalavahetusel saab 80 aastat päevast, kui Värska õppelaagris vahistati ligi kakssada Eesti kaadriohvitseri ja viidi Siberi vangilaagritesse hukkamisele. Oma isa, kolonel Herbert Grabbi loo räägib meile tema noorem poeg Rein Grabbi.

"Konkurentsi asemel peaks valitsema koostöö, kõrgkool ei tohiks noori õppijaid raamidesse suruda ja ressursid tuleks suunata valdkondadesse, milleks Eesti riik üldse olemas on: keele ja kultuuri säilitamiseks üle aegade," ütleb filosoof, kirjanik, tõlkija ja õppejõud professor Rein Raud.

Kui Enn Kaup läheks praegu samasse polaarjaama talvituma, kus ta oli oma elu esimesel Antarktika-ekspeditsioonil, siis oleksid olud seal sama karmid kui viiskümmend aastat tagasi. Seevastu Antarktika lääneosas on õhk jää kohal nüüd soojem, jääpiir taganeb, liustikud sulavad.

Eesti kultuuri vundamenti tuleb tunda, rõhutab rohkem kui 40 aastat Tartu Ülikoolis eesti keelt õpetanud Valve-Liivi Kingisepp.

Ta on mänginud vallatuid karukesi, põrsakesi ja ninatarka Jänkut, vaeslapsi ja printsesse. Kõige armsamad rollid olid Punamütsike, Tipp ja Telepoiss. Külas on küpses eas kuulajate lapsepõlve-lemmik Nukuteatrist ja ekraanilt Ingrid Kivirähk.

Millistel kaladel tekib reostuse mõjul vähk ja millistel seda reostuse mõjul ei teki? Kellel ja miks areneb loodusliku kohastumise käigus vastupanuvõime kasvajatele ja kas on mingi tegur, mis oskab reostusest põhjustatud vähkkasvajat alla suruda? Evolutsioonibioloog Tuul Sepp räägib oma uurimissuundadest saates "Kajalood".

"Minu ööpäevas on kakskümmend kuus tundi, sest sa jõuad alati rohkem kui midagi põnevat on käsil!" - see on Pärnu naiste tugikeskuse juhi Margo Orupõllu põhimõte. Nagu ka see: "ma ei jää kuhugi kinni, ma näen alati lahendusi".