Päevatee | Vikerraadio | Err

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele, mida kujutab endast notariaalne volikiri. Kas volikirjas saab eraldi välja tuua, mis teenuseid inimene võib teha ja mida mitte? Kas soovi korral saab volikirja muuta ja seda tühistada?Doktor Helgi Kolk räägib Geriaatria kongressist, mis toimus eelmise aasta lõpus Lissabonis. Kuidas hoolitseda eaka haige eest nii, et see oleks inimesele mugavam ja riigile odavam? Miks kasutatakse liiga palju omeprazoli ja teisi ravimeid?

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio kirjandussaadete toimetaja Martin Viirand, kes töötas Eesti Raadios 41 aastat. Ta tuli raadiosse tööle „kuldsetel kuuekümnendatel“ (1967), mil kõrgtaset näitasid noored kirjanikud, kunstnikud ja teatritegijad. Loomulikult kajastati kõike seda ka raadio kultuurisaadetes.

Päevatee külaline on kauaaegne Eesti Raadio helioperaator Tiiu Hansen, kes töötas raadios 47 aastat. Tiiu Hansen lõpetas 1958. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise ja muusikaõpetaja erialal ning 1959. aastal sai temast Eesti Raadio helioperaator.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele, kuidas kaasomandit lõpetada.Doktor Helgi Kolk selgitab, miks tuleb vanemas eas aktiivse liikumisega olla ettevaatlik. Eakal inimesel võib olla luuhõrenemine, mis võib põhjustada luumurde, ka võib kukkumist põhjustada tasakaalu kaotus. Kui maal elav inimene teeb niigi rasket tööd, kas siis on veel vaja tegelda võimlemisega?Meil on külas Kalev Jahnson Tartu Seeniormeeste klubist. Millega tegelevad vanemas eas härrasmehed, miks oli meestele vaja eraldi klubi ja kas 80-sed mehed teevad 60-stele meestele spordis ära?

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele. Kui üks abikaasadest on loobunud oma osast maast teise abikaasa kasuks, siis kas ta saab hiljem seda otsust muuta?Doktor Helgi Kolk selgitab, kuidas mõjutab ravimite tarvitamine autojuhtimist. Tähelepanelikult tuleb jälgida ka gripiravimite ja toidulisandite kasutamist.Meenutame Eesti Raadio ajalugu. Omaaegsetest soomekeelsetest saadetest räägivad 60-ndail aastail raadios töötanud Pekka Lehtonen, kes on neist aastaist kirjutanud raamatu "Ülesandega ühe lahe", ning kauaaegne toimetaja Kulle Raig.

Stuudios on ajakirja „60+“ peatoimetaja Eve Rohtla, kes tutvustab „60+“ terviseraamatut „Avameelselt naistest“.Jätkame juttu Jüri Ilvesega, kes on pea 20 aastat olnud Tartu Pensionäride Ühenduse „Kodukotus“ tegemiste juures ja kuulub ka Tartu Seeniormeeste klubisse. Ta õpetab, kuidas õigesti teha kepikõndi ja kuidas vanemas eas vormi hoida.Meenutame Eesti Raadio ajalugu. Omaaegsetest soomekeelsetest saadetest räägin 60-ndail aastail siin töötanud Pekka Lehtonen, kes on neist aastaist kirjutanud raamatu „Ülesandega üle lahe. Propaganda mitu nägu“.

Ajakiri "60+" sai 5-aastaseks ja novembris ilmub ajakirja 50. number. Stuudios on peatoimetaja Eve Rohtla, kes räägib ajakirja saamisloost ja sellest, mida on edaspidi oodata.Ajame juttu Jüri Ilvesega, kes on pea 20 aastat olnud Tartu Pensionäride Ühenduse "Kodukotus" tegemiste juures. Ta on aastakümneid tegelnud rahvatantsuga, aitab organiseerida üritusi, kuhu kaasab ka noori. Jüri Ilvese suurimaks hobiks on sportlik tegevus.

Notar Priidu Pärna vastab raadiokuulaja küsimusele. Vanavanematelt on jäänud korter kunagises sovhoosi majas. Vanavanemad on surnud ja testamenti nad ei teinud. Kuidas vormistada korter küsija poja nimele, kes seal ka reaalselt elab?Doktor Helgi Kolk räägib autojuhtimisest vanemas eas. Mida kujutab endast kella-test ja kuidas vanem inimene ise saab kontrollida, kas ta võib veel autot juhtida või mitte?Jätkame juttu kunagise tippkümnevõistleja Jaan Lemberiga, kes alates 2011.aastast töötab Saaremaal Kärla Põhikooli direktorina.

Notar Priidu Pärna selgitab, mida tuleks lapsega reisile minnes silmas pidada. Välisministeeriumi kodulehelt tuleks uurida, milliseid dokumente on vaja lapsega eri riikidesse sisenemiseks.Doktor Helgi Kolk kõneleb autojuhtimisest vanemas eas. Kas on olemas vanusepiirang? Kui tihti tuleb arsti juures kontrollis käia? Missuguste tervisehädade puhul ei tohi autot juhtida?Ajame juttu kunagise tippkümnevõistleja Jaan Lemberiga, kes alates 2011.aastast töötab Saaremaal Kärla Põhikooli direktorina. Räägime 10-võistlusest enne ja praegu.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis puhul on lapsega reisile minnes vaja lapsevanema notariaalselt kinnitatud nõusolekut.Doktor Helgi Kolk räägib vanemaealiste reieluumurdudest ja sellest, miks meil Eestis nende paranemine nii kaua aega võtab.30. oktoobrini on kõikidel huvilistel võimalus Ukraina pealinnas Kiievis nautida Eesti, õigemini Saaremaa kunsti.

Notar Priidu Pärna kõneleb sundvõõrandamisest seoses Balti Raudtee ehitusega.Doktor Helgi Kolk räägib dementsusest. Kuidas seda diagnoositakse, kas see on tingimata vananemisega seotud ja miks tehakse nii vähe dementsuse teste? Mida kujutab endast kultuuriline gerontoloogia?Tartu Ülikooli Pärnu kolledži Väärikate Ülikoolis algas 8. õppeaasta. Ajame juttu Väärikate Ülikooli programmijuhi Mari Suurvälja ja kahe üliõpilasega ning kuulame helilõiku Vahur Kersna avaloengust „Mis on elus tähtis?“Arhiivilõigus kuuleme katkendit ühest 1966. aasta „Muusikalisest tunnist“.

Notar Priidu Pärna selgitab, miks on vaja sundvõõrandamise seadust muuta. Kas sundvõõrandada võib, kui omanik ei hoolitse oma kinnisvara eest?Inimesed elavad kauem. Doktor Helgi Kolk räägib pikaealisust soodustavatest faktoritest. Eluiga pikendab aktiivne eluviis. Kuidas kaitsta aju vananemise muutuste eest ja kas on võimalik ära hoida või pidurdada Alzheimeri tõbePõlvkondadevahelisest koostööst räägib Vanemaealiste Poliitikakomisjoni juht Tiina Tambaum. Uurime, millega see komisjon tegeleb ja kuidas tuua vanemaealisi inimesi kodust välja vabatahtliku tööga tegelema.

Notar Priidu Pärna selgitab, mis on sundvõõrandamine. Mis puhul seda rakendatakse ja miks on seadust vaja muuta?Doktor Helgi Kolk räägib Soomes Tamperes toimunud Põhjamaade Gerontoloogia kongressist. Millest on tingitud inimeste pikem eluiga ja kuidas saavutada seda, et rohkem oleks tervelt elatud aastaid.Augusti lõpus toimus Tallinnas Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu majas järjekordne tänuüritus, kus tunnustati aktiivseid vanemaealisi inimesi põlvkondadevahelise koostöö edendamise eest.

Päevatee suvekülaline on Janne Kütimaa, kellega räägime Ahvenamaast. Esimest korda läks ta Ahvenamaale 1998. aastal, kui otsis suveks tööd. Ta sattus ühele eraldatumale saarele Kökarile. Ja ehkki esialgu tabas teda šokk, sest elu seal oli kasin, igav ja üksildane, ja ta tahtis sealt ainult ära saada, oli just see vaikus ja rahu, mis teda sinna tagasi tõmbas. Samuti meri ja loodus. Janne Kütimaa räägib Ahvenamaa elust ja inimestest, ka sellest, kuidas on Ahvenamaa seotud eestlastega.

Markku Lehtonen on Haapsalus elav soomlane, kes armastab Eestit. Talle meeldivad Eestimaa, eesti keel ja eesti naised. Esimest korda sattus Markku Lehtonen Eestisse 1972. aastal. Esimene mulje oli, et siin on väga pime ja et eesti keel on väga ilus, kuigi ta ei saanud siis sellest aru. Ta hakkas Eestis käima, algul külas, hiljem grupijuhina. Ja ehkki tal oli alguses pidevalt "saba" taga ja vahepeal sai ka sissesõidukeelu, ei heidutanud see teda. 1991. aasta augustisündmusi jälgis ta kodulinnast Turust. Seejärel tuli Eestisse ja jäigi siia.

10. augustil tähistas armastatud laulja ja näitleja Helgi Sallo 75. sünnipäeva. Kordame saadet, mis on salvestatud 5 aastat tagasi, Helgi Sallo 70. juubelisünnipäeva ajal.Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake laupäeval 16.06.

Päevatee suvekülaline on zooloog, parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik Aleksei Turovski, kes 4.augustil tähistas 70. juubelisünnipäeva. Tallinna Loomaaias on ta kirjas vanem-metoodikuna, mis tähendab tema sõnul seda, et teeb kõike, mida vaja.Aleksei Turovski räägib oma vanematest, kes kohtusid sõja ajal Moskva Riiklikus Ülikoolis. Nende jaoks oli kõige olulisem lapse huvide arendamine. Isa põhimõte oli see, et igale lapse küsimusele tuleb alati vastata. Seda on Aleksei Turovski järginud kogu oma elu. Ta ei jäta kunagi ühelegi küsimusele vastamata!

Stuudios on kauaaegne ENSV Noorsooteatri ja Tallinna Linnateatri heliala juhataja, heliinsener ja helitehnik Vootele Pappel, kes kõneleb helimehe tööst teatri algusaastatel. Ta meenutab Noorsooteatri esimesi direktoreid - sõjaväelase taustaga Eino Laksi, kes päästis noori näitlejaid kaugele sõjaväkke saatmisest, ehitusmaleva taustaga Aarne Vahtrat, kes ühel turismireisil välismaale jäi ning põllumajandusliku taustaga Kalev Raavet, kes organiseeris teatri šeflussuhteid kolhoosidega.

Ants Liimets on kauaaegne Narva linnasekretär ja Narva Eesti Seltsi esimees. Piirilinnas tuntud inimesega räägime sellest, mida ta on 23 Narvas elatud aasta jooksul uut ja huvitavat kogenud, milleks on vaja Narva eestlastele oma maja ja kuidas piirilinnas eesti keelt ja meelt hoida. Saate autor on Jüri Nikolajev. Kuulake 23. juulil kell 16.05.