Huvitaja | Vikerraadio | Err

Kolme riigi noored võrdlesid omavahel vanasõnu. Valmis raamat, mis tutvustab Liibanoni, Türgi ja Eesti kokkulangevaid ja ka erinevaid vanasõnu.

Seekordses "Huvitajas" rändame väikesest Eestist natuke kaugemale. Nimelt kõneleme Marsist, mis oma punaka hiilgusega on maalasi juba kaua tähistaevas lummanud. Tartu observatooriumi kaasprofessori Laurits Leedjärvega räägime sellest, mis planeet see Marss selline on ning millal võiks inimkond oma jala sinna peale astuda.

Erinevaid olulisi andmeid, olgu nendeks siis äridokumendid või koduvideod tähtsatest peresündmustest, koguneb ikka. Kuidas sääraseid andmeid hoiustada, ning neist varukoopiaid teha? Kui turvatud on andmed pilves ning miks on kasulik oma infot pilves hoida? Pilvetehnoloogia olemust aitab stuudios avada pilveettevõtte ADM Cloudtech juht Klemens Arro .

Kolmapäevases "Huvitajas" räägime pulmakommetest ja lapse sünniga seotud uskumustest Lõuna-Eestis.

Eestis elas viimase rahvaloenduse ajal üle 1500 moslemi. Saate esimeses pooles uurimegi, kes nad sellised on ning millised on üldse muhameedluse põhitõed. Oma usust tuleb stuudiosse kõnelema Jeemenis ja Kuveidis üles kasvanud Kristi Ockba.

Suvi sai läbi ja inimesed suunduvad hooga tagasi tööle. Ka kodukontoris tuleb paljudel tundide viisi mõnda ekraani vaadata. Kuidas hoida oma silmi liigse väsimuse eest ning mida pidev ekraanide jälgimine üldse meie ühe olulisema meeleelundiga teeb? Stuudios on Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku silmaarst Delis Linntam.

Viinapuude kasvatamine on muutunud üha populaarsemaks. Möödunud soe suvi on olnud viinamarjade valmimiseks ideaalne. Aga siiski säilivad küsimused, et millised sordid on meie kliimasse sobilikud ning kuidas viinapuude eest hoolitseda.

Varsti algab kooliaasta. Saates vaatleme koolimaju kui hooneid, kus lapsed veedavad suure osa oma aastast. Hoogsalt on käimas ka riigigümnaasiumide ehitamine. Millised on tulevikukoolid? Millised on õppimist toetavad majad? Saates vastab küsimustele arhitekt Katrin Koov.

Teisipäevases "Huvitajas" keskendume toiduteemadele. Esmalt räägime Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roastoga sellest, kuidas toitu ohutult käidelda ning kuidas säilitada kõige tervislikumalt poest toodud kaupa. Saate teises osas uurime, mida head pakub toidulauale sügis ning mis on just need road, mis praegu tegemisse võiksid minna. Külla tuleb Ööbiku resto peremees Ants Uustalu.

Putukad on end sel suvel hästi tundnud, vähemalt selline tundub pilt, kui suvele tagasi mõelda. Lehetäid, põrnikad ja liblikad on aiapidajates palju imestust tekitanud. Uurime, kui palju ja kus võiks inimene sekkuda ning kuidas hoida elurikkust, nii, et ka saak ei kannataks. Saates külas entomoloog Mati Martin.

Oskar Lutsu "Soo" põhjal valmiva filmi esilinastus lükkub edasi, "Eesti Matuse" avapäeva muudeti kaks korda. Seda loomulikult koroonaviiruse leviku tõttu. Keeruline ei ole ainult filmide kinnoviimine, vaid ka nende tootmine ja valmimine. Millised on praegu suurimad väljakutsed ja milliseid Eesti filme veel sel aastal kinodes oodata võib, avab Apollo Film Productions produtsent Tanel Tatter.

Kõneleme permakultuurist ja regeneratiivsest ehk taastavast põllumajandusest.

Poolteist aastat on Covid-19 inimesi kodukontorites töötamas hoidnud. Nüüd kui piirangud nõrgenevad, ei taha inimesed enam kontoritesse tagasi minna. Miks ja kuidas on koroona meie töötamisharjumusi muutnud? Külas on Targa Töö ühingu juhatuse liige Ave Laas.

Koroonapandeemia on suurendanud majanduslikku ebavõrdsust ning viinud ülemaailmse näljahäda uuele tasemele. Maailma toiduprogrammi andmetel on 811 miljonit inimest maailmas krooniliselt alatoidetud ja 41 miljonit inimest elab lausa näljasurma ohus. Vaatame numbritele otsa koos MTÜ Mondo humanitaarabieksperdi Kristi Ockbaga ning arutame, mida meie teha saame.

Teisipäevane "Huvitaja" hoiab sel korral kätt pulsil sporditeemadel ning seda mitte füüsilisest aspektist lähtuvalt, vaid hoopis vaimsest. Mis sportlasi motiveerib ning kuidas suure pinge all näiteks olümpiamängudel õnnestuda? Sellest annab meile aimu spordipsühholoog Laur Nurkse.