Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Käsitluse all on ülioluline teema – suhted. Arutlen valjult, miks suhted on maailma kõige olulisem asi ja annan ka väikese harjutuse, mille abil oma tänast suhete kvaliteeti kaardistada. “Kui ma peaks välja tooma ühe teema, mis ehk kõige rohkem mõjutab meie õnnelikkuse taset, siis julgen öelda, et see on inimsuhete valdkond. See on teema, mis ühel või teisel moel jookseb läbi kõikidest minu caochingutest. Meie elukvaliteet on paljuski määratletud just meie suhete kvaliteediga. Järjest enam olen hakanud mõistma, kui suurt rolli mängivad suhted meie subjektiivse heaolu juures. See, missugune on meie suhete tervis, mõjutab otseselt kõiki teisi elu aspekte – nii füüsilist kui ka vaimset heaolu. Tänaseks üle 80. aasta kestnud Harvardi ülikooli uuringus leiti, et on õnneliku elu aluseks on inimsuhete kvaliteet. Meie suhted ja see, kui õnnelikud me oma suhetes oleme, mõjutavad märkimisväärselt mitte ainult meie subjektiivset õnnelikkuse taset, vaid ka fü

My guest in this episode of the podcast “Leadership is the Competitive Advantage” is Kaarel Kotkas, Veriff founder and CEO. Veriff is Kaarel’s 12th entrepreneurial project that has grown into a successful organization with global reach offering identity verification service to online businesses. Kaarel is dreaming big. Veriff is pursuing an ambitious goal of building the infrastructure for higher global trust online and single global identity whereby one day passports will be issued by Veriff instead of local governments. Besides being loved by US investors, the company has also been supported, among others, by our very own Taavet Hinrikus from Transferwise. Earlier this year Kaarel was awarded EY Entrepreneur of the Year title. Last year he was distinguished as one of the 25 most influential Northern-European young entrepreneurs. I enjoyed this chat a lot, loved to get know Kaarel more, and his crazy ambition to solve the seemingly unsolvable. Behind the apparent calm and serene energy you can really sense t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on verivärske Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land. Varasemalt oli Tiit ligi kümme aastat Tallinna Ülikooli rektor. Aastatel 2000–2006 oli ta Stockholmi Ülikooli teadur ja neurokeemia dotsent, aastast 2007 Tallinna Ülikooli keemia professor ning aastatel 2008–2011 oli ta Tallinna Ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi direktor. Räägime Tiiduga tema juhiks kujunemise loost ning juhtimispõhimõtetest, mis tema tegutsemist ja käekirja ilmestavad. Märksõnad, mis minu jaoks vast kõige enam kõlama jäid olid paljuski seotud avatuse, meeskonna olulisuse ja üldse laiema koostöö väärtustamisega. “Üks märksõna, mis mulle on oluline ja mille alusel mind on kirjeldatud, on meeskonnamängija. Ma olen kaasav ja avatud meeskonnamängija ning usun, et seda tunnetavad kõik. Kui me räägime minu senisest juhtimismudelist Tallinna Ülikoolis, siis seda iseloomustas võimalikult madal hierarhia. Tavamõistes tähendas see muuhulgas ka seda, et oli võimalik nii rektori kui ka prorektorit

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Seekord arutlen valjult, mida tähendab olla edukas ja millal me lubame iseendal tunda ennast edukana. “Üks valdkond, mida ma coachingus kindlasti ka puudutan, on kliendi arusaamine ja teadlikkus sellest, millal ta lubab iseendal tunda ennast edukana. See on ülimalt põnev teema, mille osas coachitavatel on erinevad nägemused – väga erinevad standardid ja kriteeriumid –, millal öeldakse iseendale, et ma olen edukalt toimetanud. Et see latt, mis on õnnestumise kriteeriumiks seatud, on üpris erineva olemuse ja kõrgusega. Kui püüda ise vastata sellele küsimusele, millal te olete ennast tundnud õnnestununa, võitjana, siis tavapäraselt on selleks ikkagi mingid konkreetsed käega katsutavad ja mõõdetavad ootused või tulemused. Pahatihti aga juhtub nii, et me ise küll pingutame 100% ja paneme käiku kõik oma senised oskused, võimed ja kompetentsid, kuid, ükskõik, mis põhjusel, see ihaldatud tulemus siiski ei realiseeru. Paratamatult on elu nii mitmetahuline

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on koolitaja-konsultant Signe Kiisk. Hariduselt on Signe psühholoog ning koolitaja-konsultandina on ta tänaseks inimeste arengut toetanud juba kuusteist aastat. Pereärina toimetab ta ka toitlustusettevõttega. Viimase väljakutsena võttis ta vastu minna gümnaasiumi 10-ndale klassile õpetama ettevõtlust. Signega on alati põnev mõtteid vahetada, kuid seekord kerkis pinnale selline märksõna nagu 'ehedus'. Põrgatame mõtteid selle üle, mida tähendab üldse olla siiras, ehe, loomulik, autentne. “Tahame me või ei taha, siis vot see pea, va sindrinahk, ja need mõtted, mida me siis seal mõlgutame, on meiega ju kogu aeg kaasas. Teda me kunagi maha jätta ei saa. Tema võib samal ajal olla nii kurjajuur kui ka vastupidi – see päikesekiir. Küsimus on selles, milliseid mõtteid me mõlgutame. See tuleneb suuresti juba sealt varajasest lapsepõlvest, kui meie vanemad, kasvatajad, õpetajad ja teised olulised inimesed andsin meie maailmavaatele oma pitseri. Oluline ongi, milliseid sõnumeid nad m

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Avatud Kooli eestvedaja Helen Sabrak. Helen on Noored Kooli programmi vilistlane ja töötanud ajalooõpetajana Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Enne haridusmaailma sukeldumist töötas Helen aastaid erasektoris, sh Eesti Energia kontserni kommunikatsioonijuhina. Imetlen Heleni sügavust ja kirge hariduse vallas toimetamisel. Ma olin vaimustunud Heleniga vestlusest, sellest õhkub nii palju head, soojust ja soovi maailma päriselt paremaks muuta. Äge! “Juba psühholoogiaõpingutest on mul hästi suur usk humanismi ja eneseaktualiseerimisse. Ma usun hästi sügavalt sellesse, et kõik inimesed on võimelised palju rohkemaks, kui nad ise arvavad, et nad on võimelised. Asi on selles, et elades siin maailmas seda elu me kohtume erinevate piiravate uskumustega, mis hakkavad meid ühel või teisel moel pidurdama. Need on uskumused, mis võtavad maha hoo unistada suurelt ja elada täiel rinnal. Ja mul on veendumus, et kooli võimuses on kujundada seda väärtusmaailma ja

Käesolev episood on järjekordne mõtisklus coachingu teemadel. Seekord arutlen valjult, mida tähendab olla tundetark ja mida tähendab emotsionaalne küpsus. Samuti mõtisklen, miks on oluline parem kontakt oma tundemaailmaga, kuidas see meie igapäevaelus väljendub ning mil moel me coachingus selle teemaga tegeleme. “Emotsionaalne küpsus on ülioluline selleks, et paremini aru saada, mis minuga igal ajahetkel toimub, mis toimub minu sisemaailmas ja kuidas selle teadlikkuse pealt saaksin iseennast paremini juhtida. Lisaks, kui ma olen iseendaga paremini kontaktis, siis ma saan paremini ka aru, mis toimub nende inimestega, kes minu ümber on ja kuidas ma mõjutan neid inimesi, kuidas me üksteist mõjutame ning seeläbi saan paremini juhtida mitte ainult iseennast, vaid ka kogu seda seltskonda, kes minuga kokku puutub – on see siis minu meeskonnakaaslaste või minu lähedaste inimeste näol. Aga räägime natuke sellest, et mis siis on need sammud, kuidas seda tundetarkust iseendas hakata kasvatama. Kui aeg-ajalt iseendalt k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline Eesti juhtimisteadlane ja -õppejõud Tiit Elenurm. Tiit on ettevõtluse arendaja, juhtide koolitaja, Estonian Business Schooli ettevõtlusprofessor, Eesti Äriinglite Võrgustiku ESTBAN ja Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni liige. Ta on näinud, uurinud ja konsulteerinud juhtimist läbi aastate ja just see pikk ajalooline juhtimise läbivaade oli üks põhjus, miks ma temaga rääkida tahtsin. Arutlemegi teemadel, et mis on eduka juhi teguriteks olnud erinevatel ajastutel ning mis on oluline tänapäeval. "Näiteks nõukogude süsteemi aegne käsumajandus: need, kes seal majanduselus pikka aega, näiteks kolhoosiesimeestena edu saavutasid, olid enamasti paternalistlikud juhid – isafiguurid, kes oskasid ühelt poolt teha riigi- ja parteiorganitega lobitööd, teiselt poolt kaitsesid oma inimesi. Nende laia selja taga oli hästi lihtne olla lojaalne. 90ndatel aastatel saavutasid edu need juhid, kes jälgisid natuke sellist metsiku lääne põhimõtet – first shoot then ask – et kõigepeal

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kutseline näitleja Inga Lunge. Näitlejatöö kõrvalt annab Inga koolitusi hääle kasutamise, kehakeele, lavakõne, avaliku esinemise ja näitlejameisterlikkuse teemadel. Samuti loob ta oma loomingut kirjutamise kaudu: ta on koostanud laulusõnu ansamblitele, laulutekste lavastustele, ta on kirjutanud ka paar raamatut ning andnud välja koos muusikust abikaasaga ka heliplaadi. Minu soov oli põrgatada Ingaga mõtteid eneseväljenduse ja kõnekunsti teemadel ning seeläbi kasvatada meie kõigi teadlikkust sellest, kuidas oma sõnumeid ja mõtteid paremini teistele edastada. Vestluses oli kõike seda ka, aga tegelikult märksa rohkem. Meie vestlus oli sügav ja kõnetas mind palju mitmekihilisemalt kui pelgalt mingite tehnikate või nippide tasandil. Äge. “Kuidas juhina endas üles leida mingi omadus või karakteristik, nii nagu näitlejad ikka laval erinevaid rolle esitades teevad, viisil, mis oleks ka siiras ja aus ja ehe? Kui ma mõtlen, kuidas ma olen sinnani jõudnud, siis see ei ole olnud nii

Käesolev episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult ootuste juhtimise teemal ning põrgatan mõtteid sellest, mida tähendab liikuda ootustel põhinevast elamisest südame järgi elamiseni. “Olen oma coachingu praktikas näinud, kuidas inimesed on oma elu elanud keeruliseks tänu sellele, et nad on püüdlikult püüdnud vastata teiste inimeste ootustele või siis oodanud, et maailm toimiks vastavalt nende ootustele. Inimeste ootuste aimamine, väljendamine, tõlgendamine ja üldse ootuste juhtimine laiemalt – see on ülioluline teema selleks, et elus tunda ennast hästi. Mis on selle tagajärg, kui me kiivalt püüame kellegi teise ootuste järgi toimetada? Seal on kaks väga olulist tulemit: esiteks, ma kaotan iseenda ära. Ma ei oska enam küsida iseenda käest, mida mina päriselt vajan. Ma ei tunneta enam nii erksalt iseenda vajadusi. Kui ma piisavalt kaua keskendun kõigele sellele, mida minu ümber inimesed vajavad ja mida minu ümber maailm minult ootab, siis ma ühel hetkel e

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne tippjuht Rain Laane. Raini juhikarjääri ilmestavad kolm suuremat perioodi: 8 aastat IBM Eestis, 12 aastat Microsoftis nii Eesti kui ka Balti regiooni juhina ning nüüd viimased aastad #tervisekassa juhatuse esimehena. Rainiga räägime, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond välja näeb ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Ma tahaks meie vestluse viia sõnapaari peale – juht versus liider; või siis formaalne juhtimine versus see, et inimesed tahavad järgneda ja olla juhitud. See on oluline erisus, milles minu arvates Eestis on veel arenguruumi; see on see, mis eristab määratud juhti sellest, kes on selle organisatsiooni tegelik liider. Reeglina, kui räägitakse organisatsiooni püramiidist ja joonistatakse struktuuri peegeldav kolmnurk, siis selle tipuks on piltlikult öeldes Džomolungma kõrgeim punkt, kus tippjuht on üksinda seal kõrgel-kõrgel tipus, ning tuul ulub ja on väga kõle olla. Nüüd, kui mina organisatsiooni joonista

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaaegne tippjuht ja mentor Maarika Liivamägi. Maarikal on mitmekülgne juhtimiskogemus erinevatest rahvusvahelistest organisatsioonidest (Statoil, SEB Bank, ERGO Insurance Grupp), kus ta on vastutanud müügi- ja turundusvaldkonna eest. Täna jagab Maarika oma aega ettevõtluse, ärikonsultatsioonide, Eesti Mentorite Koja ning Eesti Hotellide ja Restoranide liidu vahel. Istusime Maarikaga maha ja lobisesime juhtimisest, juhtidest ja üldse laiemalt, mida kõik need aastad kogemusi nii juhi kui ka mentorina on Maarikale õpetanud. “Üks asi, milleni ma aja ja kogemusega olen jõudnud, on see, et küll on hea olla sina ise. Kui ma vaatan näiteks oma mentorina toimetamist, siis ka sealt olen saanud üha rohkem kinnitust sellele, et me ei pea kedagi millekski või kellekski teiseks voolima või muutma – täitsa okei on olla sina ise. Küll aga peab sealjuures olema teadlik, kuidas sa oma käekirja ja stiiliga nii iseendale kui ka ülejäänud ümberkaudsetele mõjud ning kas see mõju on ikka se

Käesoleva episood on jätk minu senistele mõtisklustele coachingu praktika vallas. Seekord mõtisklen valjult selle üle, kuidas coachingu toel kujundada (ümber) enesemääratlus, mis aitab elada täisväärtuslikku elu. “Paljude meie jaoks on jäänud unistused – see soovitud tulevik, ihaldatud reaalsus – saavutamata seetõttu, et me oleme ise ennast defineerinud teatud moel. Ühelt poolt me toimetame siin elus viisil, mis ei paku alati meile rahuldust, me ei ole liiga õnnelikud sellega, mis meie elus toimub, me tahaks teatud asju muuta oma elus – ükskõik, mis elu valdkondi see ka siis ei puuduta. Ja me saame ka aru, et selleks, et oma ellu muutusi kutsuda, peame me hakkama oma käitumist muutma. Aga me jääme sellel muutuste teekonnal kinni sinna, et me oleme ise ennast määratlenud teatud piiravate uskumuste kaudu; me oleme alateadlikult iseendale sildi külge pannud, iseennast kitsasse kasti löönud, nö raami pannud. See on kõik see, mida me iseendale ütleme sisekõnena iseenda kohta. See puudutab seda, kuidas me iseennas

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on muusikaterapeut ja loovuskoolitaja Dali Kask. Märksõnad, mis Dalit iseloomustavad, on muusika, psühholoogia, teraapia ja loovuse valdkond laiemalt. Ta on õppinud Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat ja koorijuhtimist, psühholoogiat Stockholmi Ülikoolis, muusikapsühholoogiat Uppsala Ülikoolis, muusikateraapiat Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis, kunstiteraapiat Tallinna Ülikoolis. Täna viib Dali läbi loovuskoolitusi, samuti juhtide ja meeskondade arenguprogramme. Mind on ikka ja jälle paelunud loovuse rakendamine juhtimises ja seetõttu oli hea meel istuda Daliga maha ning põrgatada mõtteid, kuidas juhid saaksid paremini kasutada oma meeskonna loovat potentsiaali leidmaks erinevatele probleemolukordadele parimaid lahendusi. “Loovuse uurijad ja ajuteadlased on leidnud, et need spetsiifilised keskused ajus, kust loovad impulsid käivituvad, toimivad ikkagi kõige paremini rahuseisundis. Kui meie aju on rahulik, siis liigub ajutegevus alfalainete peale ning ak

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide arengunõustaja Tiit Urva. Tiidul on ette näidata mitmekülgne kogemuste pagas. Oma varasemas elus on ta teinud müügi- ja juhtimistööd erinevates äriorganisatsioonides. Samuti on ta asutanud Hea Koostöö HLÜ, mis tegeleb eetilise panganduse põhimõtete tutvustamise ja praktilise rakendamisega Eestis. Ta on olnud veel Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem ning osalenud algaastatel kooliseltsi juhtimises. Kümmekond aastat on ta toimetanud Tartu Teaduspargi inkubatsioonikeskuses nii nõustaja kui ka koolitajana. Täna aga annab Tiit ettevõtluse ja muutuste juhtimise teemalisi loenguid TÜ Narva Kolledžis. Tiit on muuhulgas toimetanud ka Glasli ja Lievegoedi ettevõtlus- ja organisatsiooniarengut käsitleva teose 'Ettevõtte dünaamiline areng', mis käsitleb organisatsioonide arengufaaside kontseptsiooni. Minu huvi oligi Tiiduga kokku saada, et paremini mõista ettevõtete elukaare arengukõverat ning mida juhid võiksid siit kõrva taha panna, et teadlikumalt oma ettevõtte a

Käesolevas episoodis jagan jälle oma tähelepanekuid coachingu praktikast. Mõtisklen valjult selle üle, mida tähendab liikuda coachingu toel ellujäämisrežiimilt täiel rinnal elamise maailma. “Reeglina on coachingusse pöörduvad inimesed enda jaoks üpris selgelt teadvustanud, milles ja kus nad oma elus muutust näha soovivad. Inimesed teavad päris hästi, mis on need teemad, mis neid täna ei rahulda ning mille lahendamine uuel tasemel tõstaks nende elukvaliteeti märkimisväärselt. See maailm on neil enda jaoks üpris hästi läbi seeditud ja selgeks mõeldud. Kus aga inimesed pahatihti kinni jäävad, on koht, kust oleks võimalik hakata looma uut tulevikunägemust. Kuna me oleme omaks võtnud teatud piiravad baasuskumused ja tõekspidamised nii iseenda, maailma kui ka teiste inimeste suhtes, mis hoiavad meid selles meelehärmi või frustratsiooni või rahulolematust tekitavas meeleseisundis, siis sellest väljumiseks on iseseisvalt üpris raske leida teed. Meil kõigil on mingid elu jooksul omaks võetud stoorid, lood, legendid n

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heateo SA tegevjuht Pirkko Valge. Pirkkol on põhjalik kogemustepagas nii vabaühenduste kui erasektori maastikult. Varasemalt on Pirkko töötanud KPMGs juhtimiskonsultandina ja Swedbank’is juhtide arendamise valdkonnajuhina. Mind on vabaühendused alati paelunud, ja Pirkkoga tahtsin arutleda selle üle, kuidas tema kui pikaajaline Heateo SA tegevjuht eestvedamist lahti mõtestab ja mida sellest kõigest võiks muuhulgas erasektor õppida? “Mis on selle sektori võlu, on see, et sul on tohutult motiveeritud töötajad. See võib isegi tähendada, et sa pead tihtipeale töötajaid isegi tagasi hoidma. Kuna meie poolt adresseeritavad ühiskondlikud teemad ei saa lihtsalt ühel päeval otsa, need on ikkagi pikaajalised teemad, siis A la, et ma lahendasin tänaseks selle probleemi ära – haridus on korras – ja ma võin nüüd koju minna ning homme mingi muu teema võtta. Tegelikult neid algatusi igas valdkonnas on ülipalju ja need probleemid on väga pika vinnaga, mistõttu on sul väga lihtne ennast l

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esimene naispataljoniülem kolonelleitnant Margot Künnapuu, kes juba ca aastajagu toimetab Kaitseväe Vahipataljoni juhina, mis täidab nii presidendi kaardiväe kui ka sõjaväepolitsei ülesandeid. Olen mitmel korral mõelnud, et mul oleks põnev vestelda naisterahvaga, kes on traditsiooniliselt meeste poolt domineeritud valdkonnas edukalt juhikarjääri teinud. See aitaks paremini teadvustada steretüüpseid mõttemustreid seoses naiste osalemisega nö 'meeste maailmas'. Lisaks võimalusele Margotit juhina paremini tundma õppida ning tippjuhiks kujunemise teekonda avastada, aitab käesolev vestlus kummutada müüte ja hirme naiste osalemise kohta ajateenistuses ja kaitseväes. “Kuidas Sa kirjeldaksid oma juhtimisstiili? See on võib-olla asi, mida me kaitseväes vaatame natuke teistmoodi. Me ei ole või vähemalt püüame mitte olla komplekt isiksusi. Meie, vanemohvitserid ja samamoodi kõrgemad ohvitserid kaitseväes, ideaalis näeme iseennast asendatavate mutritena. Ehk siis summa summaar

Käesolevas episoodis mõtisklen valjult selle üle, kuidas oma elus edukalt muudatusi ellu kutsuda. Olen coachingu ja koolituste käigus näinud, kuidas paljud soovid, tahtmised ja unistused on takerdunud elluviimisvõimekuse taha. Meie suutlikkus soovitud tulevikunägemust teoks teha on vast ka üks olulisemaid teemasid minu coachingu praktikas. Juttu tuleb sellest, kuidas pöörata oma kavatsused konkreetseteks otsusteks, kuidas omakorda muuta otsused igapäevategevusteks ning kuidas leida toetust soovitud muudatuste elluviimiseks oma keskkonnast ja suhtlusringkonnast. “Muudatuste ellukutsumisel on üks olulisemaid samme liikuda nö kavatsuste maailmast otsuste maailma. Mida ma selle all mõtlen? Kui alguses räägime soovidest ja tahtmistest pigem sellises unistuste võtmes, kaugelolevast ja kättesaamatust tulevikunägemusest, siis muutuse ellukutsumine saab realistliku maigu hetkest, kui me pöörame oma kavatsused konkreetseteks otsusteks. Teisisõnu, me teeme väga selgepiirilise valiku – lööme nö vaia maha –, et see on se

Nii, sõbrad, seekord siis jälle täitsa uue ja võib-olla ootamatu nurga alt. Lisaks tegevjuhtidele on minuga vestlemas käinud erinevate valdkondade eksperdid – tippsportlane, kommunikatsiooniekspert, ajuteadlane, ingelinvestor, spordipsühholoog, elustiilinõustaja, polaaruurija, mälutreener, pereterapeut, majandusanalüütik, läbirääkimiste ekspert jne jne – ning kõigilt neilt on juhtimisvaldkonnal midagi õppida ja kõrva taha panna. Nii ka seekord. Minu käesoleva episoodi vestluskaaslaseks on tingimusteta armastuse maaletooja Epp Kärsin. Epp ütleb, et tema missioon on päästa maailma armastusega. Tema põhiteemadeks on seks ja seksuaalsus ning kuidas see kõik meie igapäevases elus ja tegemistes rolli mängib. Õigesse konteksti asetatuna ja sobiliku rakursi alt esitatuna avardab see teemakäsitlus juhtide teadlikkust seksuaalsuse mõjust meie juhtimiskvaliteedile. Tunnistame või mitte, seksuaalsus on suur osa meie enesekuvandist ja identiteedist ka juhina. Vestluse käigus jõuame mõlemad arusaamiseni, et seksuaalsus on