Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ühistarkusega juhtimise fänn ja koolitaja ning sotsiaalse ettevõtluse eestkõneleja Riinu Lepa. Riinuga viis meid hiljuti kokku ühine huvi holakraatia/ sotsiokraatia vastu. Kui minu taust on eelkõige holakraatia praktika, siis Riinu on rohkem kodus just sotsiokraatias. Kui meie vestluse esimene pool puudutab eelkõige laiemat sotsiaalse ettevõtluse konteksti ja käsitleb erinevaid seiku Riinu kirjust taustast, siis episoodi teine pool keskendub aga sotsiokraatia alusprintsiipidele, mis on paljuski ka holakraatia juurteks. Usun, et see vestlus võiks huvi pakkuda kõigile, kes soovivad oma organisatsioonis paremini rakendada meeskonnaliikmete ühistarkust. “Sotsiokraatia aluseks on mõtte- ja eluviis, kus kõik inimesed on ühtmoodi aktsepteeritud ja väärtustatud. See on olnud algusest peale hästi oluline väärtus. Lisaks sellele on sotsiokraatia aluseks ka uskumus, et igas inimeses on olemas see sisemine säde, jumalus, tarkus ning võime sellega ühenduda. Nende väärtuste baasil sa

The current episode is yet another one of my podcast series devoted to self-management and Holacracy. This time I sat down with Marc-Peter Pijper, a self-organisation coach at Viisi, a Dutch mortgage advisor. Viisi is, arguably, the first financial organisation in the world to apply Holacracy to run its everyday business. They have built up their organisation and its workings on the self-determination theory (as it is popularised by Daniel Pink in his book “Drive”) that promotes the satisfaction of three basic human needs – the need for autonomy, mastery and purpose. Viisi works with a 'People First, Customers Second, Shareholders Last' philosophy, as it is their firm belief that if employees are happy and motivated, then happy customers and lastly happy shareholders follow automatically. And this has paid off big time. Viisi has earned the Best Workplace of the Netherlands award four (!) times in a row and in 2021 they were awarded the Best European Workplace by Great Place to Work. It was an honour to have

Käesolev episood on jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu ja juhtimiskoolituste kontekstis. Seekord on teemaks inimese olemus ja seosed juhtimispraktikatega. Arutlen valjult, kuidas meie baasuskumused inimese olemusest hakkavad mõjutama meie juhtimispraktikaid. “Minu sügav uskumus on, et inimesed on oma päris loomuses heatahtlikud ja püüdlevad selle poole, et siin maailmas midagi ägedat, vinget ja head teistega koos ära teha. Ma ei usu, et inimesed tuleksid hommikuti tööle mõttega, et täna tahaks küll teha võimalikult kehva tööd või hiilata oma laiskuse ja rumalusega. Kuigi mõnikord võib tõesti tunduda vastupidi, siis ma siiralt usun, et me kõik tahame olla oma tegevuses edukad, olla milleski väga head, teha midagi maailmatasemel. Ja teha seda kõike niimoodi, et me tunneksime, et me oleme saanud iseseisvalt oma tegevuse käekäigu üle otsustada, langetada iseseisvalt valikuid, kuidas me siin maailmas toimetame. Samal ajal tehes seda kõike koos teiste ägedate inimestega ning tunda sellest kõigest koos rõõmu.

In this episode I had an absolute pleasure to host Mary Jo Hatch and Philip Mirvis. Mary Jo is an internationally distinguished scholar of organization studies (cited more than 33300 times!) and Professor Emerita, University of Virginia. Her research has been focused on such topics as organizational culture, identity, branding, etc. She is the author of many books, such as “Organization Theory: Modern, Symbolic and Postmodern Perspectives”, “The Expressive Organization: Linking Identity, Reputation and the Corporate Brand” (co-edited with M. Schultz and M. H. Larsen) and “Organization Identity: A Reader” (co-edited with M. Schultz), and “The Three Faces of Leadership: Manager, Artist, Priest” (with M. Kostera and A. Kozminski). Philip is an organizational psychologist whose research and private practice concerns large-scale organizational change, the character of the workforce and workplace, and role of business in society. Our paths crossed as we all attended the annual Delta Economics Conference at the Univ

Here is yet another special episode of my podcast devoted to self-management. This time I sat down with Marco Bogers, a certified Holacracy, True Purpose and Getting Things Done coach who supports leaders and organizations on their self-management and self-organization journey. He says that he is on a mission to spark “the fire of purpose” in leaders and organizations who feel called to change the world. Marco is the author of “Getting Started with Holacracy: Upgrading Your Team’s Productivity”. Before becoming a coach, he held leadership positions with international technology companies such as Canon and France Telecom. In this podcast, Marco describes his own journey of personal growth and how this has affected his whole life. I enjoyed this conversation a lot and I hope you will love it as well! (Disclaimer regarding audio quality: the first 16 minutes of the recording have a rather poor audio quality with some buzzing, rasping-type noise, but I encourage you to bear with us as the content will make up the

Here is another very special episode of my podcast devoted to Integral Theory and Holacracy. This time we sat down with Dennis Wittrock, one of the early pioneers of Holacracy in Europe. He was a host and translator of the first Holacracy workshops in 2007 in Europe, when the practice was still entirely unknown. Today Dennis is a certified Holacracy coach and currently works for an official Holacracy provider Xpreneurs. Apart from that, he is also filling roles for encode.org, a consulting company powered by Holacracy which is creating legal, social, and financial foundations for self-organization. Previously he supported for 2,5 years Holacracy adoption at Hypoport SE, a fintech-company listed in the German stock-market (SDAX) with over 2.000 employees as internal Holacracy coach. His thought and action is deeply influenced by the topic of transdisciplinarity and Ken Wilber’s integral methodological pluralism. Dennis is the founder and co-director of the Integral European Conference (2014/ 2016) and was CEO

I am grateful and happy to bring you this exceptional episode of my podcast devoted specifically to the topic of purpose. My guest in this episode is Tim Kelley, the author of a book “True Purpose” and a renowned authority on helping people, teams and organizations to find their purpose. He consults and helps profit-based companies to transform into profitable purpose-based ones. We met with Tim at the Holacracy Forum and I was fortunate enough to have an opportunity to chat with him about his journey, his passion for the purpose work and also why it is crucial to raise the awareness of and stay aligned with your purpose. I had a blast! Hope you will love it as well! “Obviously purpose is a common term, but I think it can be understood very differently. Yes, people talk about it in many different ways and many of the people who talk about it and write about it never actually bother to define it, which I consider to be a failing. Here probably shines through my background as a theoretical mathematician. Theor

Tänane episood on jätk podcastide seeriale, mis on pühendatud holakraatiale, organisatsioonide kaasaegsele juhtimispraktikale. Seekord viskame pilgu ajaloos tagasi holakraatia juurte poole. Vestlus keerleb ümber selle, millised on olnud holakraatia sündi mõjutanud juhtimis- ja mõttesuunad ehk kust holakraatia üldse alguse sai ja mis on holakraatia ajaloolised juured. Võtsin kampa Paul Vahuri, kellega meil on varasemalt juba mitmeid häid mõttevahetusi holakraatia teemadel, ja püüdsime koos selle ca tunnikese jooksul välja tuua nii ühe kui ka teise nurga alt erinevaid holakraatia arengut mõjutanud lähenemisi. Märksõnad, mis meie vestlusest läbi jooksid, olid näiteks lean metoodikad, agiilsed mudelid, sotsiokraatia, adhokraatia, empowerment liikumine, Jaapani kvaliteediringid, erinevad grupipõhised kaasamistehnikad, Getting Things Done individuaalne produktiivsuse metoodika, evolutsiooniline juhtimismudel jne. Sai hoogne epsiood ja usun jällegi, et see on hea kuulamine kõigile, kellel huvi holakraatia ja teiste

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Milrem Roboticsi asutaja, tegevjuht ning üks omanikest Kuldar Väärsi. Milrem arendab ja pakub mehitamata sõidukeid alates väiksest mehitamata sõidukist kuni suuremate lahingumasinateni. Ettevõte alustas ca kaheksa aastat tagasi vaid paari inseneri ja suurte ambitsioonidega ning on tänaseks kasvanud üle 200-pealiseks rahvusvaheliseks maailmategijaks omas robootikaplatvormide kategoorias. Kuu aja eest pälvis Kuldar ka prestiižse EY Eesti Aasta Ettevõtja 2022 tiitli. Nagu ikka selliste ägedate tegijate puhul, hakkas mind huvitama, mis mees see Kuldar selline on. Nii istusimegi Kuldariga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Kui ma mõtisklesin Su küsimuse peale, siis jõudsin järeldusele, et ega ma ei mõtle endast kui juhist, ma ei identifitseeri ennast niivõrd mitte juhina, kuivõrd ma pigem näen, et minu roll täna siin Milremis on tegelikult luua ja

Minu seekordseteks vestluskaaslasteks on Tartu Ülikooli juhtimise professor Maaja Vadi ning LevelLab´i asutaja ja juht Merle Raun. Kutsusin Maaja ja Merle oma podcasti mõtteid jagama verivärskelt valminud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu tulemustest. Selleks, et teha nö röntgenpilt juhtimise hetketervisest Eestis, viis viimase 9 kuu jooksul Tartu Ülikooli ja LevelLab’i uuringumeeskond EAS-i tellimusel läbi Eesti juhtide juhtimispraktikaid kaardistava uuringu. Minu jaoks oli põnev Maaja ja Merlega põrgatada mõtteid Eesti juhtimistrendidest ning arengutest juhtimispraktikates. Samuti rääkisime sellest, millised on uuringu tulemustele tuginevad ettepanekud juhtimisvaldkonna edasiseks arendamiseks. Väga põnev vestlus oli! “Meie aruanne algab tõdemusega, et ligemale kolmandik ettevõtte sooritusest on sõltuv juhtimiskvaliteedist! Kui me seda argumenti tõsiselt võtame, siis me peaksime teadlikult juhtimisvaldkonda väga tugevalt panustama. Kui nüüd vaadata, mis on uuringu tulemustele toetudes viimase kümne aasta jook

Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk coachingust inspireeritud mõtiskluste seeriale. Teemaks on seekord 'turvaline ebakindlus'. Kuigi meile kõigile on turvatunne oluline ja me soovime elada maailmas, kus nö baaskindlustunne oleks tagatud, talub osa inimesi ebamäärasust ja ebakindlust vähem kui teised. Ebamäärasust on raskem taluda reeglina neil, kes juba loomuomaselt vajavad rohkem reegleid, korda, süsteemsust, et elus hästi toime tulla. Samuti ei sobi ebamäärasus kõrge neurootilisusega inimestele. Arvestama peab sellega, et ebakindlustunnet ja ebamäärasust täielikult kaotada pole võimalik, kuid iga inimene saab ebakindlusega seotud toimetulekut endas kasvatada. Episoodis mõtisklen valjult, kuidas mõista sellist nähtust nagu turvaline ebakindlus, miks see täna nii oluline on ja kuidas seda toimetulekuks ja enesetoetuseks ülivajalikku meeleseisundit iseendas kasvatada. “Kõik me võime unistada maailmast, kus valitseb stabiilsus, kindlus, lihtsus ja selgus. Reaalsus on aga see, et

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur Dagmar Narusson. Dagmariga viis mind elu kokku eelmisel aastal, kui õppisin ühel tema kogukondade juhtimist käsitleval kursusel. Sain juba siis aru, et ma tahan kindlasti temaga koos kunagi podcasti teha. Minu jaoks olid erinevad kogukondade juhtimiseks ja arendamiseks rakendatavad meetodid põnevad ka organisatsioonide juhtimise vaatenurgast. Käesolevas episoodis räägimegi pikemalt avatud dialoogi meetodist, mille praktik ja entusiast Dagmar ise on. Lisaks avatud dialoogi meetodi tutvustamisele, põrgatame omavahel ka mõtteid, kuidas avatud dialoogi filosoofiat ja praktikat laiemalt organisatsioonide ja meeskodade kontekstis rakendada. “Avatud dialoogis oodatakse ja soodustatakse polüfooniat. See tähendab, et luuakse keskkond, kus erinevad seisukohad asetatakse üksteise kõrvale ning kujuneb dialoogiline ruum, kus ühe teema või nähtuse osas saab kõrvuti eksisteerida palju erinevaid mõtt

Eelmisel suvel käisin Äripäeva raadios mõtteid vahetamas podcastimisest kui enesearengu- ja õppimisvahendist. Käesolev episood on lühike kollaaž minu tollastest mõttekillukestest; nö kontsentraat sellest, kuidas podcastide kuulamise/ loomisega iseennast arendada. Usun, et see veerandtund võiks olla heaks innustavaks süstiks nii neile, kes podcaste juba täna kuulavad/ loovad kui ka neile, kes on seni vaid mõelnud nende kuulamisest-loomisest. “Mina usun siiralt, et podcastide kuulamine – aga veelgi enam podcastide tegemine – on suurepärane võimalus õppida, areneda ja kasvada; podcastid on formaat, mille üks suurimaid võlusid peitub just selles, et sul on võimalik haarata teemast huvitatute tähelepanu üpris pikaks ajaks. Kui minu podcastid on keskmiselt ca tunniajased – on pikemaid, on lühemaid –, siis saada tänasel infoküllusest rikutud maailmas tund aega kuulaja eksklusiivset tähelepanu on võimas! Ja seeläbi mingil olulisel teemal kuulajate teadlikkust tõsta – see on lihtsalt suurepärane.” – Veiko Valkiainen

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on suurte kogemustega juhtide hindamise ja otsingu ekspert Alo Naelapea. Minu jaoks on Alo olnud erinevates kontekstides nii koostööpartner kui ka laia silmavaatega sõber, et erinevate maailma asjade üle arutleda. Nii nagu ka mina ise, õppinud on ta Tallinna Ülikoolis psühholoogiat, sellest perioodist on ka pärit tema suur huvi juhtide isiksuste, juhtimiskvaliteedi, eestvedamise ning loomuomaste tööalaste eelduste teemade vastu. Istusime ühel ilusal kevadisel päeval minu juures diivanile, panime mikrofoni lauale ja arutasime kohvikruusi taga psühholoogia ja juhtimise ristumiskohti tänases hullumeelses maailmas. Eetrist jooksevad erinevates kontekstides läbi sellised nimed nagu Volodymyr Zelenskyy, Donald Trump, Jossif Stalin, Elon Musk, Steve Jobs, Vladimir Putin, Johan Laidoner jt. Selles energiast pakatavas ja erinäolisi alamteemasid täis episoodis jäi kõlama mõte, et hullumeelsed ajad ja kriisid kipuvad “hulludes” välja tooma ka nende halvimad küljed, selle destruktiivse

Seekordne episood on jällegi natuke teistmoodi. Mõni aeg tagasi, no ausalt öeldes juba pea kolm aastat tagasi, kutsus mind üks juhtimiskonverentside korraldaja esinema. Ettekandes arutlesin, millised on olnud minu peamised õppetunnid podcastivestlustest juhtidega. Ja kas viimaks õnnestub mul vastata küsimusele – mida tähendab olla edukas juht? Võtsin oma ettekande tol ajal linti ja ei teadnudki, kas ja mida sellega edaspidi teha kavatsen. Sattusin hiljuti seda salvestust uuesti kuulama ja tekkis mõte, et tahaks seda teiega jagada. Usun, et see pooltund võiks olla heaks kuulamiseks kõigile, kes seni minu podcaste huviga on kuulanud. (Vabandan ette, et esimene salvestuse minut, kus Rain Tunger mind kenasti sisse juhatab, on helikvaliteedilt pigem tagasihoidlik.) “Mulle sümpatiseerib väga selline humanistlik-eksistentsialistlik vaade organisatsiooni olemusele. Kui me vaatame ükskõik, missugust suurepärast tulemust, mida üks meeskond on saavutanud, siis oluline ei ole mitte ainult see tulemus ise, vaid võib-olla

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on NASA Kuu-missioonile kaamerad ehitanud Krakuli tegevjuht Jaan Hendrik Murumets. Pärast eelmise aasta lõpus toimunud Krakuli ja Bercman Technologiesi ühinemist täidab Jaan lisaks Krakuli juhi rollile ka Bercman tehnoloogiajuhi ülesandeid. Jaan on hingelt elektroonikainsener, kes koos oma tiimiga on kasvatanud Krakuli viimaste aastatega vingeks rahvusvaheliseks asjade interneti arendusettevõtteks. Lisaks NASA projektile on laiemalt tuntud lahendustest Krakul kaasa löönud näiteks Barkingu nutikate parklate, BiKeepi nutikate rattaparklate, Starshipi pakirobotite ja AuveTechi isesõitvate busside loomisel. Samuti on ettevõtte loodud lahendus kasutusel Valnese nutikates ukselukkudes. Ja näiteks koostöös WeCheer.io-ga ehitas Krakuli meeskond maailma esimese nutika õllepudeliavaja. Niiet tegemist on väga ägeda ettevõtmisega. Jaani on mõne aasta eest tunnustatud ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki aasta noore ettevõtja tiitliga. Ühesõnaga – mul oli ülimalt hea meel omada võ

Today’s podcast episode is very special indeed. I am grateful for the opportunity to engage in a wide-ranging conversation with David Allen, the world’s leading expert on personal and organizational productivity. David is the author of three books: ‘Getting Things Done: the Art of Stress-Free Productivity’, ‘Ready For Anything’, and ‘Making It All Work: Winning at the Game of Work and Business of Life’. His first book ‘Getting Things Done’ has been a bestseller since its publication in 2001, and is now published in 28 languages, including in Estonian. During our chat, where I am hosting David together with my friend and fellow Holacracy-nut Paul Vahur, we will explore interesting similarities and connections between Getting Things Done approach to personal life management and Holacracy as a management system to running an organization. I hope this conversation inspires all of us to take action so that we may fulfill our personal and organizational dreams. Me: “What would you say is the most important motivat

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Enel Sintonen – Tallinnast pärit tennisetüdruk, kes on jõudnud maailma ühe juhtiva audiitorbüroo PwC Soome juhtkonda. Enel töötab juba pikka aega partnerina Soome PricewaterhouseCoopers’is ning on oma karjääri jooksul elanud nii Rootsis, Soomes kui ka Eestis. Minu jaoks oli hästi põnev Eneliga vestleda, sest tal on sedavõrd mitmekülgne taust ja huvitav kogemuste pagas. “Ma olen oma karjääri jooksul ikka ja jälle imetlenud neid juhte, kes räägivad nii oma tiimiliikmetest kui ka oma organisatsioonist positiivselt. Vaatamata sellele, et organisatsioonides käib elu ikka üles ja alla – alati on nii häid kui ka halbu päevi – on mulle sümpatiseerinud juhid, kes räägivad ikkagi oma meeskonnast nö kaldega ülespoole, pöörates tähelepanu positiivsele ja osates oma tiimis näha pigem tugevusi kui nõrkusi. Selle tulemusena juhtubki see, et inimesed püüavad seda positiivset korrata ja uuesti kogeda. Kuigi organisatsioonis on seda võnkumist üles ja alla, süstib selline juhipoolne fookus

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees ning müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük. Kuigi ma Simmot varasemalt ei tundnud, siis mulle jäi silma, et käesoleva aasta alguses andis Tallinna Direktorite Klubi Simmole üle «aasta noore juhi» tiitli. Simmo on öelnud, et üks nende pereettevõtte juurdunud tõekspidamistest on, et nad pingutavad eesmärkide täitmise nimel maksimaalselt, kella vaatamata ja kompromisse tegemata. Mind hakkas huvitama, mis mees see Simmo selline on. Nii istusimegi Simmoga maha ja põrgatasime mõtteid, kuidas tema tippjuhiks kujunemise teekond on lahti rullunud ning mida ta oma kogemuste põhjal juhtimise juures kõige olulisemaks peab. “Minu sõnavaras ei ole sellist sõnapaari – ja mulle ei meeldi kuulda sellist sõnapaari – nagu 'ei saa' või 'ei oska'. Olenemata väljakutsest on alati võimalik leida lahendustee, kuidas eesmärgi suunas siiski liikuda. Mulle isegi ei meenu ühtegi sellist olukorda, kus meeskonna liikmed oleks kõvasti välja öelnud, et üks või teine

Käesolev episood on inspireeritud surma temaatikast. Ärge küsige miks, aga huvitav on see, et olen viimasel ajal tabanud ennast mitmel korral mõtisklemast elust läbi surma prisma. Kuigi surma temaatika on olnud mulle põnev ja müstiline läbi elu, on viimasel ajal mu tähelepanu üha rohkem sellel peatunud. Tahangi selles erilises episoodis valjult mõelda selle üle, kuidas surm sunnib meid asjadele vaatama teisest küljest; kuidas see kainestab ja lööb elu perspektiivi klaarimaks. Surm ja selle teadvustamine aitab tuua fookuse tagasi sellele, mis tegelikult oluline on. “Mida sa teeksid (teisiti), kui teaksid, et surm võib olla lähedal ootamas? Kui sa teaksid, et sinu elu võib lõppeda ootamatult, näiteks juba homme, siis mismoodi sa täna oma elu elaksid? Kas su päevad näeksid välja samasugused nagu need on seni olnud? Mis muutusi sa oma igapäevasesse rutiini ja harjumustesse tooksid? Ma usun, et aeg-ajalt on kasulik vaadata oma senisele elule otsa teistsuguse pilguga. Kui muuta surm käega katsutavamaks, kas siis o