Välistund

Mis on valimisvaatlus, selgitavad kogenud valimisvaatlejad Janno Simm ja Aet Kukk ning valimiste ja valimissüsteemide ekspert Priit Vinkel. Saadet juhib Evelyn Kaldoja.

Hiina käis välja Vene-Ukraina sõja hägusa rahuplaani. Üha rohkem kuuleb ka läänemaailmas ettepanekuid otsida mingeid kompromisse. Mida tähendab võimalik vaherahu aga Ukrainale?

"Välistund" teeb kokkuvõtte Venemaa Ukraina-vastase sõja esimesest aastast ning heidab pilgu Müncheni julgeolekukonverentsile. Stuudios on julgeolekuekspert Rainer Saks ja saatejuht Peeter Kaldre.

Venemaa täiemahulisest sõjategevuse algusest Ukrainas möödub varsti aasta. Kuidas on Ukraina ründamine muutnud Euroopa julgeolekuhinnanguid, kuidas saame Ukrainat veelgi rohkem aidata?

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime põhjustest, miks Türgi venitab Soome ja Rootsi NATOsse lubamisega.

Kõneleme Ukrainast ja Venemaast Ukraina päeviku autori Igor Taro ja Venemaa eksperdi Karmo Tüüriga. Saade algab kell 14.05 ja seda juhib Astrid Kannel.

"Välistund": Hiina poliitika Venemaa Ukraina-vastase sõja taustal on kahetine.

"Välistund" võtab kokku 2022 aasta pöördelised välispoliitilised sündmused ja vaatab ka 2023 aastasse.

Lõppevat aastat iseloomustab kaks suurt sõjalist teemat. Eesti kaitseväe suurima välismissiooni lõpp Malis ja Ukraina sõda.

Hiina lõpetas suuremad koroonapiirangud, Läänemaailma piinab ülikõrge inflatsioon ning sõja tõttu Ukrainas on tarneahelad katki. USA ja Euroopa võivad seista uue kaubandustüli künnisel.

"Välistunni" külaline on Eesti suursaadik NATO-s Jüri Luik.

Aasta tagasi hoiatasid Suurbritannia ja USA luureteenistused avalikult, et Venemaa valmistub Ukrainat sõjaliselt ründama. Kreml esitas samal ajal lääneriikidele ultimaatumeid arusaamatuteks julgeolekugarantiideks.

Kasahstanis olid pühapäeval presidendivalimised. Kesk-Aasia on mitmeski mõttes lakmuspaberiks Venemaa ambitsioonidele piikonnas.

Soome ja Rootsi saamisel NATO liikmeks on jäänud üks takistus - Türgi, kes tahab mõlemalt riigilt järeleandmisi kurdide küsimuses.

Venemaa jõhker ja järjepidev hävitustöö Ukraina kallal jätkub. Viimaste nädalate õhurünnakute eesmärk on jätta tavalised ukrainlased ilma elektri, vee ja soojuseta.

Mis on Valgevenes Ukraina sündmuste valguses toimunud ja mis saab edasi?

Järjest enam on neid riike ja organisatsioone, kes on kuulutanud Venemaa terrorismi toetavaks või lausa terroristlikuks riigiks.