Välistund

Päev-päevalt kõlab NATO ja EL-i ning erinevate läänt esindavate riikide järjest uusi hoiatussõnumeid Ukraina sisse piiranud Venemaale.

Sel esmaspäeval räägime "Välistunnis" Iraani tuumaleppest, mida meeleheitlikult elustada üritatakse.

Tänane "Välistund" hoiab silma peal Venemaa Ukraina-vastastel kavatsustel. Uurime, millised on NATO, USA ja kõigi lääneriikide võimalused sõda ära hoida.

Suur osa neist Valgevene kaudu tulnud migrantidest, kelle dokumendid on praeguseks läbi vaadatud, on osutunud inimesteks, kellel pole varjupaiga palumiseks alust. Osasid neist, näiteks iraaklasi, aga ei õnnestu tagasi kodumaale saata vaatamata sellele, et neil puudub Euroopas viibimiseks seaduslik alus. Milles probleem?

Tuletame "Välistunnis" meelde, kes on põgenik, kes pagulane ja kuidas seda staatust välja teenida ning teeme vahekokkuvõtte kriisist Poola-Valgevene piiril.

Seekordses saates räägime Mosambiigist, kus Euroopa Liit just avas sõjalise missiooni ja kuhu peagi asub panustama ka Eesti.

Tänane "Välistund" räägib Põhjamaadest. Uurime, mis on Põhjala riikide erinevused ja sarnasused ning kuivõrd tõenäoline on see, et ka Eesti kunagi Põhjamaa riikide klubisse vastu võetakse.

Riikidevahelisi suhteid mõjutab kaheldamatult ajalooline mälu. Mõelgem korraks Eesti-Vene suhetele või Soome-Vene suhetele. Kas ajalooline mälu takistab rahvusvaheliste lahenduste leidmist või mõnikord aitab ka kaasa?

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral rahvusvahelisest võidujooksust kosmoses. Saatekülalisteks on Tartu Ülikooli kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Mihkel Pajusalu ning Tallinna Tehnikaülikooli Innovatsioonikeskuse kosmose valdkonna juht Rauno Gordon.

Viimastel päevadel on suurenenud pinged Hiina ja Taiwani vahel. Peljatakse, et Hiiina võib Taiwani tagasisaamiseks kasutada sõjalist jõudu. Sellest pingekoldest ning Hiina maailmaambitsioonidest laiemalt räägibki tänane "Välistund".

Majandusteadlased võrdlevad praegust olukorda maailmamajanduses 1970. aastate naftakriisiga. Majandustes tekkisid toona võnked ja raskused, mis viisid kiire hinnakasvuni. Kõigel sellel oli terav mõju ka rahvusvahelistele suhetele.

Saksmaa parlamendivalimised on seekord kindlasti erilised. Suurest poliitikast lahkub pikaajaline liidukantsler Angela Merkel ja õhus on palju uusi koalitsioonivõimalusi. Kas Merkeli järgse Saksmaa roll Euroopas muutub? Ja mida see tähendab Eestile?

Esmaspäevane "Välistund" keskendub sel korral üldvalimistele Venemaal. Me küsime, kas tegemist oli pelgalt etendusega ja millal võiks oodata Venemaal mingeid muutusi.

Esmaspäevane "Välistund" uurib 20 aastat tagasi USA vastu toime pandud terrorirünnakute mõju ja õppetunde tänasele päevale. Küsime, kas see oli sündmus, mis on kõige rohkem mõjutanud maailma viimase paarikümne aasta jooksul. Stuudios on kaks endist suursaadikut USA-s: Kalev Stoicescu ja Jonatan Vseviov.

Kui püsiv on 20 aastat kohal olnud lääne vägede ja erinevatelt humanitaarorganisatsioonide mõju Afganistanile? Oma kogemusi seal töötamisest jagavad ja selle üle arutlevad Tanel Sepp, Maari Ross ja Jaano Vija.

Selle hooaja viimane "Välistund" kaardistab maailma julgeolekupoliitilist olukorda suve alguses. Räägime NATO tulevikust, Atlandi-ülestest suhetest, Venemaast, riiklikust terrorismist ja küberturvalisusest.

Esmaspäevane "Välistund" teeb ülevaate, millises seisus on koroonasõda maailmas, kuidas on läinud meil ja kuidas teistel ning milleks tuleb sügisel valmis olla.

Valgevene võimud pole julma käitumist opositsiooni suhtes karvavõrdki muutnud. Millised võimalused üldse on Lääneriikdel Valgevenes toimuvat mõjutada? Kas Balti riikide innukus sanktsioonide nõudmisel ei või hoopis bumerangina meid endid tabada?

Nii Soomes kui Lätis on tulemas kohalikud valimised. Millises tempos liiguvad naabrite poliitkampaaniad ja millises seisus on kummagi koroonatõrje, arutavad tänases "Välistunnis" Veiko Spolītis, Berit Nuka ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb tänase USA suhete üle Venemaa, Ukraina, Euroopa ja muu maailmaga. Mille üle saame rõõmustada, mis teeb meid murelikuks?