Kukkuv Õun

Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks oli asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada, sest tema allkirja kandvas taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Ülikool ei nõustunud sellega. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.

Kihnu tuletorn ehk puak, nagu nad ise seal ütlevad, sai sel aastal 160 aastaseks. 24. mail oligi seal selle aastapäeva pidulik tähistamine ja Kuku oli kohal ja tegi "Kukkuva Õuna" avaliku salvestuse Kihnu majaka juures olevas hobusetallis. Saates olid külas Kihnu laevameistrite suguvõsast pärit ja Kihnu kivilaeva taastamist eest vedav Reet Laos ja ajaloolane ja Pärnu muuseumi pikka aega juhtinud Aldur Vunk. Kihnu Kivilaev on osa sealsest identiteedist ja kohaliku majanduse ajaloost. Samuti on ka puulaevaehitus omaette nähtus Eesti aladel. Ja arusaadavalt muutus laevatamine veelgi ägedamaks, kui hakati püsti panema majakaid. Kihnu puak on Inglismaal valatud malmkonstruktsioon, mis Kihnus kokku keerati. Selliseid majakaid on Eestis veelgi. Saate helirežissöör on Avo Elme, saatejuht Marek Strandberg.

Kosmosepsühholoog Andres Käosaar kirjeldab, et sellisel juhul on kaalutud ka seda, et pöörane tegelane lihtsalt õhulüüsi kaudu avakosmosesse saata. Käosaar räägib sellest, kuidas Maa peal ja ekstreemsetes oludes, nagu näiteks Antarktika uurimisjaamades või allveelaevadeski aru saada sellest, mis juhtub inimestega suletud ja sunnitud oludes. Käosaar ise oleks almis kasvõi Marsile lendama – üheotsapileti puhul ehk kõhkleks veidi. Igatahes on Andres Käosaar koos oma kolme kolleegiga minemas juba selle aasta lõpul neljamehepaadiga võistusõudmisele üle Atlandi. Temal ikka sama huvi: mis inimestega sel reisil juhtub. Juttu jätkub ka muudel teemadel. Saatejuht Marek Strandberg.

Vabariigi presidendilt 2025. aastal noore teadlase preemia saanud kardioloogiadoktor Silver Heinsar on oma teadustöös, mida ta tegi Austraalias, uurinud seda, kuidas kehavälise vereringemasina (ECMO) pideva verevoolu asendmaine pulssi tekitava pulseerimisega paranevad organid paremini. Muide, selle ECMO masinatega – need päästsid pandeemia ajal ka Eestis kümneid inimesi surmasuust – on ka üks Eestlane seotud. Tegemist on Kärdlas sündinud Theodor Kolobow'iga (1931-2018), kes leiutas ECMO masinale juurde kopsud. Heinsar on nüüd aga Austraaliast tagasi ja viimast aastat PERHis arst-residendiks ja uurib sel, kuidas südamerütmi uute masinatega paika saada. Muide huvitav küsimus on selles, kas sportlastele südamerütmuri paigaldamist saab käsitleda, kui dopingut? Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.

Kui lapsed kasvavad üles lugudega, milles hundid on kurjad ja söövad lapsi ja vanaemasid, siis tulemuseks ongi see, et täiskasvanutena on neil raske mõista maailma tegelikku ülesehitust. Inimeste jaoks ju polegi ei kliimat ega ökosüsteemi olemas, kui me sellest midagi ei tea. Tegelikkuses on olemas hulgaliselt läbipõimunud suhteid. See kuidas lood mõjutavad meie arusaama maailmast ja kui olulisel kohal on selles ka lasteraamatud, räägime Tartu Ülikooli loomaökoloogiaprofessori Tuul Sepaga. Saatejuht Marek Strandberg.

8\.aprillil 2025 toimus Teaudste Akadeemia saalis Tallinnas kliimamuutustele pühendatud pealelõunakonverents. Küsimus kliimamuutusest on eluliselt oluline. Kliimamuutused on nurjatud: nii pagana palju seoseid on, mida peame arvestama, arvutama ja erineval moel silmas pidama, et neist päriselt aru saada. Ikka arvatakse, et tegemist on justkui usuküsimusega: kas inimene on siis või ei ole kliimamuutuste oluliseks põhjustajaks. Tõepoolest – nurjatus avaldub kasvõi selles, et kui põletada naftat või sütt paiskub õhku ka peenosakesi. Kui süsihappegaas kütab kliimat, siis peenosakesed, kui need kõrgel, peegeldavad jällegi päikesevalgust eemale. See näib ju väga ahvatlev. Tegelikult see nii muidugi pole – tervis läheb tuksi nende osakeste tõttu. Ja assaraks: kui osakesed ära korjata asub kliima kuumenema veel erilise kiirusega. Näib, et kliimakokkulepped on viimane asi, mida arvestada tahetakse. Või kas ikka on? Sellest räägime koos Piia Posti ja Velle Tolliga Tartu ülikooli kliimauuringute keskusest. Saatejuht Ma

Selle aasta Vabariigi presidendi noore teadlase preemia saanu Tallinna Tehnikaülikooli teadur, Tuule Mall Parts kõneleb sellest, millisel moel on võimalik tehisaru kasutada muidu ülikeerukate hoone kütte- ja ventilatsiooniseadmete haldamiseks. Nii ongi ta üks nendest, kes on valmis ehitanud tehisarulise majahoidja – tegelase, mis kondab andurite rägastikus ning leiab sealt üles vigased või kummaliselt toimivad kohad. Saatejuht Marek Strandberg

Eesti huvikoolides saab muusikaharidust 18 000 last ja loodus ja täppisteadusi (LTT) haukab huvikoolidest vaid 1500 õpilast. Omavalitsuste jaoks on LTT huvikoolid ehk viimase järjekorra teema. On omavalitsusi, kus omavalitsuse toest ei jätku isegi poole töökoha palga maksmiseks – see on vaid 0,1% konkreetse omavalituse eelarvest. Inseneride ja oskustööliste taimelava on kastmata. Ometi annavad tööstused üle poole Eesti rahvatulust. Kuidas seda probleemi lahendada? Sellest räägib ettvõtte Radius Maschining asutaja ja suuromanik ja masinatööstuse lidu nõukogu esimees Veljo Konnimois. Saatejuht on Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30).

Loodus ja täppisteaduste (LTT) huviharidus on Eesti jaoks võtmetähtsusega tegevus. Saates kõneleb Ahhaa keskuse juht Andres Juur sellest, milline on Ahhaa roll selles huvihariduses. Kas Ahhaa võiks asutada ise kooli või huvikooli? Milline on üldse LTT huvihariduse olukord ja tulevik Eestis ja ka maailmas. Jõuame ka rääkida sellest, miks tehisaru kasutussevõtt on kaugel sellest, mida oli omaaegne tiigrihüpe. Ja need ongi erinevad asjad. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Ei, see nüüd polnud nii mõeldud, lugege edasi. Miks peaks õpetama, kui näiteks oleks olemas huvikoolid või -ringid, kus õpilased peaksid näiteks roboteid ehitades ja neile tehisaru liites hoopis teisel moel endale füüsikaseadusi või matemaatilisi seoseid selgeks tegema. Ja kui nad on seda korra juba teinud, siis võiks ju «päris koolis» selle eest ka hinnatud saada: sobilik tase on saavutatud. Juhendajaid piisavalt tasustavast huviharidusest on meil puudu 30 miljonit eurot aastas. See on see osa, mida lapsevanemad, pered ja omavalitsused kinni ei jaksa maksta. Huviharidus leevendaks nii julgeolekuriske, kui teeks kooligi meeldivamaks. "Kukkuvas õunas" on külas Eesti Teadushuvihariduse Liidu juht Heilo Altin. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Eestis on loodud telesaade, milles võtavad mõõtu 4-6 klassi õpilased – see saade on Rakett Juunior. Mõõduvõtmise asemel näeme me tegelikult seal hoopis väga õpetlikku koostööd. Nii õpetlikku, et ilmselt oleks otstarbeks koguni kooliõpetajad vaatama kustuda, kuidas väga erinevad õpilased koostöös ülesandeid lahendavad. See on õpetlik ja seda võikski nimetada omalaadseks anatoomikumiks: näitaksid õpetajatele kätte kuidas koostöö päriselt toimub ja toimib. Sellest, kuidas see saade sünnib, räägivad Kukkuvas Õunas režissöör Indrek Simm ja saate toimetaja Moona-Liisa Mänd. Saatejuht Marek Strandberg Saade valmib koostöös [Eesti Teadusagentuuriga](https://postimees.pleier.ee/uudised/Teaduskommunikatsioon-ja-teaduse-populariseerimine-TeaMe-30)

Inimesed töötavad ammuse ajaga võrreldes kummalistes kohtades, täidavad mitmekesi üht ametikohta ja võimalik, et hakkavad tulevikus ka robotid pidama ja neid siis koos enda õpetatud oskustega välja rentima. Juba on käes see aeg, kus tehisarulised lobarobotid müüvad oma inimestest peremeeste teenuseid. Platvormitööst ja muudestki uutest töövormidest on saanud reaalsus. Kas see mõjutab juba kinnisvaraturgu ja kas inimesed kolivadki maale, et siis kaugtöö tulu ja puhta looduse hüvesid samal ajal nautida. Sellest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli professor Mari-Klara Stein ja Tallinna Ülikooli professor Tauri Tuvikene. Saatejuht Marek Strandberg. [Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga.](https://postimees.pleier.ee/uudised/eesti-teadusagentuuri-programm-rita)

Eesti teadusagentuur avaldas just oma ülevaate Eesti Teadus 2025. Selles on muu hulgas kirjas palju mõtlemapanevat. Kasvõi seegi, et me õpetame Eestis doktoreid, kellest enamus rändab oma kodumaale tagasi. Nad ei õpi ära ka eesti keelt ja sestap jääb me eelarvesse sügav auk. Ülevaate lugejale kargab ninna ka asjaolu, et Eestis on üllaavalt tagasihoidlik see, kui palju ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse. Lausa köömes võrreldes näiteks USAga võrreldes. Hulgaliselt küsimusi tekitanud kogumikku puudutavas saates on külas Eesti Teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. Saatejuht Marek Strandberg. Saade valmib koostöös Eesti Teadusagentuuriga