Vahetund Tartu Postimehega

Seekordses Tartu Postimehe taskuhäälingus räägivad ajakirjanikud Eili Arula ja Kelly Olesk jätkuvast gümnaasiumikohtade kitsikusest Tartust ning juttu tuleb sellest, kuidas tuntud ja tunnustatud Tartu ettevõtja istutas kaitsealusele maale loata hulga puid.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» lahkavad ajakirjanikud Eili Arula ja Rannar Raba Tartu linnavalitsuse värsket otsust luua gümnaasiumide 10. klassidesse algavaks õppeaastaks juurde poolsada õppekohta. Kuigi muudatus aitab üht probleemi lahendada, tekitab see juurde hulga teisi. Kuidas niigi ruuminappuses siplevad koolid täieneva koormusega hakkama saavad? Kuidas see mõjutab noorte õpitulemusi? Mida arvavad koormuse kasvust õpetajad, kes niigi pole töötasu ja -pingega rahul? Kas olnuks mõni valutum alternatiivne lahendus? Miks üldse peavad Tartu noored taluma koduomavalitsuses tavatult tihedat konkurentsi teistest piirkondadest saabuvate eakaaslastega?

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Henn Uuetoa ja Kelly Olesk esmalt järgmise vahepunkti saanud Herbert Masingu kooli juhtumist, kus õpetaja sai töövaidluskomisjonis osalise võidu. Saate teises pooles arutavad ajakirjanikud selle üle, kui õigustatud oli Kambja vallavalitsuse püüdlus ametist lahti murda Ülenurme gümnaasiumi direktorit Tõnu Tenderit.

Seekordses «Vahetunnis Tartu Postimehega» arutavad ajakirjanikud Henn Uuetoa, Kelly Olesk ja Rannar Raba esmalt, miks Tallinna–Tartu elektriraudtee ehitus aina edasi lükkub, ning teise teemana, kas koalitsioonleppes sisalduvat suurürituste hoone rajamist võiks kaaluda ka Tartusse või on see pigem utoopiline unistus.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Priit Pullerits ja Rannar Raba Tartu rattateedest ja -kultuurist. Tartut kirjeldatakse aina sagedamini ratturisõbraliku linnana. Ent kuivõrd too kuvand tõele vastab? Sellele küsimusele vastamiseks kutsus Pullerits kahel kevadisel hommikul endaga kaasa abilinnapea Meelis Leidti ja klubi Tartu Maraton tegevjuhi Indrek Kelgu ning tegi nende seltsis selgeks, kui raske või kerge, kui muretu või riskantne on hommikul autode vahel ja kõrval tööle vändata. Seekordne taskuhääling laiendab ajalehes kirjutatut.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» analüüsivad ajakirjanikud Eili Arula ja Rannar Raba Tartu lähikonda juba mitmendat nädalat painavat veeprobleemi, mis on sadadel inimestel tekitanud tervisehädasid. Ajakirjanikud tõdevad, et praeguse teadmise juures ei ole võimalik kedagi tegemata töö või lohakuses pärast süüdistada. Samas nendivad nad, et toimuv on väga murettekitav, sest sellest sõltub inimeste usaldus oma kodukoha vee-ettevõtte vastu.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» käsitlevad ajakirjanikud Eili Arula ja Rannar Raba eelmisel nädalal kogu Eestit vapustanud juhtumit, kus Jõgeval peeti kinni kolm teismelist kahtlustatuna 49-aastase mehe surnuks peksmises. Ajakirjanikud on sunnitud nentima, et ükskõik, millisest otsast juhtunule ei vaataks, on sellisele tagajärjele keeruline mõistuspärast seletust anda. Ometi arutama ja küsima peab. Kes ja mida jättis tegemata? Kas Jõgeva kogukond saanuks varem midagi tõhusat ette võtta? Mida teha, et tulevikus sarnaseid juhtumeid välistada ja kas see on üldse võimalik?

Seekordses saates «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Aime Jõgi ja Eili Arula sellest, kuidas läheb Ukraina lastel siinsetes koolides.

Seekordses «Vahetund Tartu Postimehega» taskuhäälingus arutlevad ajakirjanikud Rannar Raba ja Henn Uuetoa inimeste ja korteriühistute kriisivalmiduse üle. Saate teises pooles tuleb jutuks, kas kohalik omavalitsus peaks kontrollima, kas vallajuht ikka elab seal, kuhu ta on sisse kirjutatud.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Kelly Olesk, Rannar Raba ja Henn Uuetoa valitsuse nõusolekust kaaluda Tartu vangla teistele riikide rentimist ning saate teises pooles Tartu Herbert Masingu kooli väidetavat töökiusu puudutavatest arengutest.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» on jutuks Masingu kooli raputavad väited nagu kiusaks juhtkond osasid õpetajaid taga. Milles asi? Kes on vastutav? Mis saab edasi? Stuudios on ajakirjanikud Kelly Olesk ja Rannar Raba ning ettevõtte Adamson koolitus- ja nõustamisteenused innovatsioonijuht Marko Adamson.

Seekordses saates on juttu Märja kaugküttest, mis on Eestis üks kallimaid, ning Tartu gümnaasiumide ühiskatsetest, mis vajavad veidi muutmist.

Kui Mustvee haigla õed julgesid juhtidelt nõuda õiglast palka, said nad vastuseks koondamisteate.

Tule tuul ja tõuka tiiba. Kas tuuleparkide kasvust pole pääsu ning mida tunnevad, kuulevad ja näevad need, kes elavad tuugenite kõrval?

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» puudutavad ajakirjanikud Rannar Raba ja Henn Uuetoa kolme teemat. Esmalt tuleb juttu linna- ja vallapiiridest, mis asetsevad Tartu kandis kohati väga ebaloogiliselt. Kas haldusreform tasuks uuesti päevakorrale tõsta? Mis kasu sellest oleks? Teiseks tõdetakse, et südalinna kultuurikeskuse Siuru projekteerimisele eelnenud jutt sellest, kuidas tulevane hoone saab olema eriti keskkonnasäästlik ning valutult olemasolevasse keskkonda «istutatud», osutus blufiks – tegemist on siiski võrdlemisi tavapärase lahendusega, kus suure kasti kerkimise nimel peab elu jätma tervelt sadakond elujõulist puud. Lõpetuseks arutavad ajakirjanikud selle üle, kas Tartu suusamaratoni korraldamine Ida-Virumaal Alutagusel oleks kohane või mitte.

Kuidas sai Tõrvandisse kerkida ligi 800-ruutmeetrise põrandapinnaga kahepereelamu? Kes eksis, mille vastu eksis ja kes vastutab? Juttu tuleb ka kummalistest linnapiiridest, mis jagavad mitmeid tänavaid kahe omavalitsuse vahel pooleks.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Aime Jõgi, Raimu Hanson ja Rannar Raba kahel teemal. Esmalt pööratakse tähelepanu südalinna kultuurikeskuse planeerimise avalikele aruteludele ning kutsutakse tartlasi üles nendest aktiivselt osa võtma. Ehkki planeerimine võib tunduda esmapilgul igava bürokraatiana, on just praegu kõige õigem aeg sõna sekka öelda. Sellest sõltub, milline Tartu südalinn tulevikus välja näeb ning milliseid avalikke kultuuriteenuseid seal pakutakse. Hiljem on hilja. Teiseks tuletavad ajakirjanikud äsja ilmunud olemusloo taustal meelde, et meie kõigi kohus on jätkuvalt jõudumööda Urainat toetada – hoolimata sellest, et suur poliitika on olukorra varasemaga võrreldes veelgi ettearvamatumaks muutnud. Kuni ukrainlased ei väsi oma vabadust kaitsmast, ei tohi meie väsida abistamast.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Kelly Olesk, Richard Särk ja Rannar Raba kahel teemal. Esmalt annab kolmik Särgi kogemuse taustal hinnang uuele Tartu–Riia rongiliinile. Nähtu-kuuldu põhjal järeldavad ajakirjanikud, et tegemist on tartlaste jaoks tubli arenguga, aga selle juurde ei tohi rongifirmad pidama jääda – võrdlemisi vähese pingutusega peaks olema võimalik pakkuda märksa kvaliteetsemat ja mugavamat teenust. Teiseks pööravad saate osalised taaskord tähelepanu Lubja tänava kortermajale, mis vaid kaheksa aastat pärast valmimist ootamatult vajuma hakkas ning kust elanikud on sunnitud vastu tahtmist välja kolima. Ajakirjanike hinnangul tuleb selles kaasuses võimalikult kiiresti jõuda lahenduseni, kus tegelik süüdlane võtab vastutuse ja tagab korterite omanikele uue turvalise kodu.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» vaatavad ajakirjanikud Jüri Saar, Raimu Hanson ja Rannar Raba tagasi lõppevale aastale. Juttu tuleb kultuuripealinnast, Sõpruse sillast, Tartu Pride`st, muretsevatest noortest, kaaluta olekust, aga ka riskijulgest pardimammast, kes linna kõige liiklustihedamas kohas uue põlvkonna välja haudus.

Seekordses taskuhäälingus «Vahetund Tartu Postimehega» räägivad ajakirjanikud Jens Raavik, Richard Särk ja Rannar Raba kolmel teemal. Esmalt tuleb juttu Puškini kooli uuest nimest – Jogentaga kool –, mis mõne arvaja meelest on kummaline. Kas selline valik endise venekeelsele kooli puhul oli ikka arukas ja arusaadav? Kuidas see omaks võetakse ja millist sõnumit kannab? Teiseks avaldavad ajakirjanikud kahetsust, et pikka aega arutelude objektiks olnud omaaegne Aino ja Oskar Kallase kodumaja Sanatooriumi pargis sai läinud nädalavahetusel tulekahjus kõvasti kannatada. Miks ikkagi lasti juba niigi tugevasti lagunenud maja seest peaaegu tühjaks põleda? Kus on omaniku vastutuse piirid? Mis saab edasi? Lõpetuseks leiavad analüüsimist mõned olulisemad sõnumid, mis joonistusid välja hiljutisest intervjuust Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kretel Tammega.